Botuliintoksiin on eksotoksiin, mida toodavad anaeroobsed bakterid Clostridium Botullinum. Oma struktuuri poolest on see raskest 100 kDA ja kergest 50 kDA ahelast koosnev polüpeptiid, mis on ühendatud tsingiaatomi ja disulfiidse sillaga.
Botuliintoksiin on väga tugev botulismi tüüpi toidumürgitust esile kutsuv mürk, mis on enamikel juhtudel letaalse lõpuga progresseeruva halvatuse ja hingamise seiskumise tagajärjel.
Ent veel 1950ndatel aastatel tegid teadlased kindlaks, et tugevasti lahjendatud kujul võib butoliintoksiini kasutada meditsiinilistel eesmärkidel lihasspasmide lõdvestamiseks. Seda hakati kasutama kõõrdsilmsuse ja hemispasmi (ühe näopoole mittekontrollitavad lihaste kokkutõmbed) ravis ning kaasneva nähtusena avastati kulmudevaheliste kortsude nõrgenemist.
1989. aastal kiitis FDA (Ameerika Ühendriikide toidu ja ravimite amet) heaks botuliintoksiini kasutamise meditsiinis, 2002. aastal aga ka esteetilistel eesmärkidel.
Eksisteerib botuliintoksiini 7 serotüüpi ( ABCDEFG), nende toimemehhanism seisneb atsetüülholiini paiskumise ära hoidmises närvi-lihase sünapsidesse. A serotüüp on kõige efektiivsem ning käesoleval ajal on just nimelt see leidnud kõige laialdasemat kasutust. Selle baasil on valmistatud sellised preparaadid nagu Dysport (Ipsen, Suurbritsannia) ja Botox (Allergan, USA), mõlemad on ametlikult registreeritud ka meil Eestis. Veel kasutatakse ka B serotüüpi - Neurobloc ( Elan Pharmaceuticalc), mida Eestis ei kasutata.
Preparaatide doseerimine baseerub bioloogilisel aktiivsusel ning on väljendatud ühikutes, kusjuures preparaatide aktiivsus on väga erinev, nii näiteks Botoxi 1 ühik vastab ligikaudselt 2,5-3-le Dyspordi ühikule, kuid ka see on väga umbmäärane ümberarvestus.
Botuliintoksiini toimemehhanismi lühikirjeldus
Närviimpulsi edastamine närvilõpmest lihaskiusse selle kokkutõmbeks toimub närvi-lihase sünapsis. See toimub alljärgnevalt: sünapsi kompleks koosneb aksoni presünaptilisest membraanist (ehk närvilõpmest endast) ja lihaskiu postsünaptilisest membraanist. Nende vahel asub sünaptiline pilu (vt joonist) Närvikius on rohkesti mullikesi, milles kontsentreerub mediaator atsetüülholiin. Need mullikese „transporditakse“ presünaptilisse membraani, kus toimub nende ühildumine ja atsetüülholiini paiskumine sünapsise pilusse, seal ühineine see spetsiifiliste kolinergiliste retseptoritega postsünaptilisel membraanil. Pärast seda tekib viimasel potentsiaal ning lihaskiud tõmbub kokku. Seejuures toimub mullikeste transport eriliste valkude (SNAP-25, süntaksini ja sinaproprevin) kompleksi abil ning just need on butoliintoksiini märklauaks, mis blokeerides neid, blokeerib ka sünapsi, enam ei toimu atsetüülholiini eraldumist ning selle tulemusel tekib denervatsioon, lihase nõrkus, see aga tähendab, et toimub ka miimiliste lihaste silenemine. Serotüüp А lagundab SNAP-25.
Farmakogeneetika
💗Toksiini levimine lihases ja difusioon – 60 sek – 3 min
💗Sidumine retseptoriga - 30 min
💗Toksiini internaliseerumine — 30-60 min
💗SNAP-25 lagunemine – 4-6 tundi
💗24 tunni möödudes väljub butoliintoksiin neerude kaudu.
💗Preparaadi mõju saabub 2-4ndal päeval, saavutades oma maksimaalse toime 2 nädalat pärast protseduuri.
SNAP-25 lagunemine on pöördumatu, lihase aktiivsuse taastumine toimub selle arvel, et vigastatud akson hakkab andma uusi jätkeid-terminale, nn sprouting, mis kestab ligi 3-4 kuud. Seepärast küsimusele: «Kui kaua toimib botuliintoksiin?“- pole võimalik üheselt vastata, kuna kõik sõltub organismi individuaalsest närvilõpmete taastamise võimest. Toimimisnormiks loetakse 2-10 kuud. Oma isikliku kogemuse põhjal võin öelda, et tavaliselt kestab toime 4-6 kuud ning pärast seda tuleb protseduuri korrata. KUID!!! Selle aja jooksul, mil botuliintoksiin on „paigas/seisab“ muutub ka miimika, lihas kaotab spastilisuse, lihas nõrgeneb ja muutub vähem aktiivseks. Seepärast ei pea patisendid mõnikord vajalikuks korrata süste kohe pärast toime kadumist ning teevad neid vaid ühe korra aastas.
Siinkohal tahaks ära märkida botuliintoksiini veel ühte võlutoimet: paljud patsiendid on märganud pärast süste, et just nagu võluväel kaovad lihaspingest tingitud peavalud.
Botuliintoksiini kasutatakse väga edukalt ka kaenlaaluste hüperhidroosi (liighigistamise) ravis. Kusjuures toime kestus selles piirkonnas püsib 6 kuni 10 kuud. Lugege lähemalt www.higistamine.ee
Mis võib mõjutada botuliintoksiini toimet?
💗Kuna botuliintoksiini valk sõltub tsingist (on tsingi aldis), siis Zn rikka dieedi määramine võib mõjuda positiivselt toime kestusele. On olemas ka selleks spetsiaalselt välja töötatud preparaat Zytaze, millest võite lähemalt lugeda allpool.
💗Alkohol, A-vitamiin, lisandid koos Ca-ga vähendavad tsingi imendumist
💗Pärast protseduuri tuleb 30 min jooksul teha aktiivselt grimasse, see pikendab botuliintoksiini toimet
💗2 nädalat enne botuliintoksiini mitte teha plasmaliftingut
💗Päevakübar - ehinatseja soodustab närvilõpmete kiiret taastumist, st et botuliintoksiini efekt kaob kiiremini
💗Samuti võib väheneda botoksi toime vereringe stimuleerimisel: tihe saunas käimine, aktiivne sport, füüsiline koormus, alkohoolsete jookide pruukimine, samuti soodustavad seda ka mõningad kosmeetilised protseduurid (massaaž, ultraheli, mikrovoolud).
Näidustused kosmetoloogias
Ei tohi unustada, et butoliintoksiin neutraliseerib lihase liikumist ja ei kujuta endast kortsu täidet ning seetõttu võib näidustuste hulka arvata üksnes miimiliste kortsude korrektsiooni, millest enamik asetseb näo ülemises kolmandikus:
💗otsmiku horisontaalsed kortsud
💗vertikaalsed kortsud kulmude vahel
💗kortsud ninajuurel ja ninatiibadel
💗silmaümbruste peenikesed kortsud -”kanavarbad”
Näo alaosas võib korrigeerida järgmisi kortse:
💗suuümbruse peenikesed kortsud – “suitsetajate kortsud”
💗tõsta suunurki
💗lõua kortsud
💗kaela kortsud
Vastunäidustused
Neid on suhteliselt vähe:
💗vanus kuni 18 eluaastat
💗mis tahes kolinergilise ülekande häiretega haigused
💗butoliintoksiini ei tohi kasutada samaaegselt aminoglükosiidide ja müorelaksantidega, ka rasedust ja rinnaga toitmist loetakse vastunäidustuseks, kuna selles osas puuduvad mis tahes kliinilised uuringud
💗butoliintoksiini preparaatide kogu kasutamise aja vältel pole kirjeldatud mitte ühtegi allergia juhtumit, võimalik on reaktsioon abikomponentidele, kuid mitte butoliintoksiinile endale.
Milline vanus on kõige sobivam butoliintoksiini süstide tegemiseks?
Igal inimesel on väga individuaalsed omadused ning seepärast pole sellele küsimusele võimalik vastata üheselt.
💗Kuni 25 eluaastani on nahal väga kõrge iseseisva taastumise võime ning seepärast puudub vajadus selle protseduuri järele
💗Vanuses 30-40 eluaastat on süstide toimest tulenev efekt kõige enam märgatav, kuna kõrvaldades kortsude tekke põhjuse (st fikseerides lihast), säilib nahal endiselt hea taastumispotentsiaal
💗Vanuses 50-60 eluaastat on butoliintoksiinist tulenev efekt hästi nähtav, kuid tavaliselt nõuab see kompleksset lähenemist koostoimes teiste preparaatidega nagu näiteks hüaluroonhape
💗Pärast 65 eluaastat on efekt olemas, kuid mitte kuigi märkimisväärne ning on juba vajakud radikaalsemad meetodid.