HH on aine, mis oma keemilise koostise poolest on disahhariidide ahelatest koosnev polüsahhariid, mida võib ühes molekulis sisalduda 12 kuni 25 tuhat, mis lubabki teostada modifikatsiooni. Hüaluroonhapet toodavad kõik elusolendite organismid. See on närvi-, side- ja epiteelkudede koostisosa.
Hüaluroonhapet toodavad spetsiaalsed rakud – fibroblastid, biodegradeerumine aga toimub juba fermentide arvel, mida nimetatakse hüaluronidaasiks. 70 kg kaaluva inimese kehas sisaldub umbes 15 gr HH ning ligi kolmandik sellest kogusest lõhustub või sünteseerub iga päev. Seejuures uueneb HH täielikult iga 4 päeva tagant.
Hüaluroonhappe funktsioonid nahas
💗HH kõige olulisem roll organismis seisneb selle võimes säilitada vett. Kuna ta on looduslik geeli moodustaja, siis sidudes vett molekulide vahelistes ruumides, suurendab HH kudede vastupanuvõimet kokkutõmbele, tagades sel moel vastupanuvõime välismõjudele
💗HH soodustab elastiini ja kollageeni tootmist, samuti fikseerib need vajalikus asendis, tänu millele säilib naha prinkus ja elastsus
💗HH mõjutab vahetult rakkude metabolismi- ja regenereerimisprotsessi, kuna vastutab vee jaotuse ja transportimise eest kudedes.
Tänu kõigele sellele hoiab HH naha tervena, tagades selle sileduse, prinkuse ja atraktiivse väljanägemise.
Hüaluroonhapet sünteesivad fibroblastid on väga aktiivsed noores organismis. Kahjuks vanusega (alates umbes 25-st eluaastast) aeglustub selle polüsahhariidi tootmise protsess paljude ebasoodsate tegurite mõjul: tarbitava vee madal kvaliteet, keskkonna keemiline reostus, suitsetamine, stress, kõrge konservantide ja värvainete sisaldus toidus. Eriti suurt hävituslikku osa etendab ultraviolettkiirgus, mille ülemäärase toime korral lõpeb nahas HH süntees, selle lagunemise kiirus aga suureneb. Kõigele sellele võib veel lisada tõsiasja, et vanusega häirub naha niiskussisalduse tasakaal, kuna väheneb nahka veresoonte kaudu imenduva vedeliku kogus (halveneb naha üldine verevarustus).
Kõige selle tagajärjel purunevad rakkudevahelised seosed, aeglustub kollageeni süntees, tekivad rakkude verevarustuse häired ning nende kaitse- ja barjäärifunktsioonid. Väheneb naha elastsus ja toonus, see muutub õhemaks, tuhmiks, lõdvaks ja veetustunuks, tekivad kortsud ja voldid.